Teksti suurus

Reavahe

Kontrastsus

Placeholder Placeholder
Background image
12°

Kaasav eelarve

Tartu soovib kaasava eelarvega parandada linlaste arusaama linnaeelarvest ja selle kujunemisest, soodustada kogukondadevahelist koostööd ning leida lahendus mõnele valupunktile linnas või viia ellu uusi ideid.

Avalike suhete osakond

736 1212
lilian.lukka@raad.tartu.ee

Jaani 7, 51007 Tartu

Kaasav eelarve 2019
Üldinfo
Ideede elluviimine
KKK
Kuidas kujuneb linnaeelarve?
Statistikat
Dokumendid
Kaasava eelarve logo

Tartu kaasav eelarve 2019

KAASAVA EELARVE HÄÄLETUS

3.-9. oktoobril 2019 toimunud Tartu kaasava eelarve hääletamisel osales 7312 tartlast, kes andsid kokku 15 510 häält. Kõige enam hääli said idee nr 3 "Eeskujulikud rattateed" (1840 häält) ja idee nr 20 "Tartu Katoliku kooli Tähtpere Aed" (1273 häält). Tutvu ideede ja täpsema tulemusega SIIN!

  • Hääletus algab 3. oktoobril kell 00.00 ja lõpeb 9. oktoobril kell 18, mille järel antakse kohe teada ka tulemused.

  • Hääletusel saab osaleda iga vähemalt 14-aastane isik, kelle elukoht on Eesti rahvastikuregistri andmetel Tartu linnas.

  • Iga hääletusel osalev isik saab hääletada kuni kolme erineva endale meelepärase idee poolt.

  • Hääletada saab

    • elektrooniliselt infosüsteemis Volis, kus tuleb end identifitseerides ID-kaardi või mobiil-IDga.

    • Tartu raekoja infokeskuses (raekoja I korrus) kasutades infotöötaja abi. Esitada tuleb isikut tõendav dokument. Infokeskus on avatud igal hääletuspäeval kell 10-18. 

Ideedega saab tutvuda

Lisainfo: avalike suhete osakonna kommunikatsioonijuht, kaasava eelarve projektijuht Lilian Lukka, tel 736 1212, 516 4592, lilian.lukka@raad.tartu.ee.

 

Kuula ideede tutvustusi lisatud videos
Kuula ideede tutvustusi lisatud videos

KAASAVA EELARVE PROTSESS

1. Ideede kogumine

Kaasava eelarve ideid saab esitada 10.-30. aprillil 2019 infosüsteemis Volis. Soovi korral võib idee esitada ka kirja teel (meiliga press@raad.tartu.ee või postiga Tartu Linnavalitsus, Jaani 7, Tartu 51007). E- või tavakirjaga saadetud ideed lisavad korraldajad ise Volisesse.

 

IDEEDE KOGUMINE ON LÕPPENUD.  ESITATI 78 IDEED. ESITATUD IDEEDEGA SAAB TUTVUDA SIIN!

 

Idee esitamisel tuleb pidada silmas järgmisi põhimõtteid:

  • Kaasava eelarve idee võib esitada igaüks.
  • Kaasava eelarve objektiks võib olla Tartu linnaga seotud investeeringuobjekt maksumusega kuni 100 000 eurot. Kuna kaasava eelarve kogusummaks on 200 000 eurot, tagab see vähemalt kahe idee elluviimise.
  • Kaasava eelarve raha eest elluviidav investeering peab pakkuma avalikku hüve, peab olema avalikus kasutuses, ei tohi tekitada ebamõistlikke kulusid linna järgnevate aastate eelarvetele, tuleb realiseerida 2020. aasta jooksul.
  • Rahvahääletusel toetust leidnud kahe enim hääli saanud investeeringuobjekti realiseerimise korraldab linnavalitsus

Veel peab linnavalitsus oluliseks

  • ideest osasaajate hulka,
  • mõju linnaruumile,
  • originaalsust,
  • kogukonna koostöös soosimist,
  • aktiivsete eluviiside soosimist.
    PS! Viimati loetletud kriteeriume hindavad avalikel aruteludel ideede autorid ja eksperdid.

 

Tartu Linnavalitsus ootab ideede esitajatelt aktiivset osalemist kaasava eelarve protsessi erinevates etappides (arutelud, ideede tutvustamine jm).

2. Ideede teostatavuse hindamine

Esitatud ideid hindas maikuu jooksul eksperdikomisjon, mille koosseisus on vastava ala spetsialistid. Komisjon hindas esitatud ideede teostatavust (ajalisest, rahalisest ja tehnilisest aspektist) ja vastavust kaasava eelarve tingimustele. Eksperdid võisid teha ideede autoritele ka ettepaneku idee kohendamise osas (vähendada mahtu, täpsustada asukohta, liita idee mõne teise sarnase ideega jmt).

Ekspertide otsusel sai 78-st ideest järgmisesse vooru 45 ideed. Kahel juhul ideed liideti ning seetõttu on aruteludel 43 ideed.

Ekspertide arvamused on lisatud Volisesse vastava idee juure ning lisatud protokolli.

Kaasava eelarve eksperdikomisjoni protokoll

3. Arutelud

19. ja 20. juunil algusega kell 17 toimuvad Sisevete Saatkonnas avalikud arutelud, kus osalevad nii ideede esitajad kui ka vastavate valdkondade asjatundjad.
19. juunil on arutelul 20 ideed koondnimetusesega "Vaba aja veetmise võimaluste loomine" ning 20. juunil on arutelul 23 ideed teemagrupis "Ilus ja turvaline linnaruum".

Arutelul kaalutakse ja hinnatakse ideid järgmiste kriteeriumite alusel: ideest osasaajate hulk, mõju linnaruumile, originaalsus, kogukonna koostöös soosimine, aktiivsete eluviiside soosimine.

Aruteludel selguvad need ideed, mis pääsevad oktoobris toimuvale rahvahääletusele. Hääletusele pääseb 25 ideed.

4. Ideede tutvustamine

  • Linnavalitsus tutvustab kaasava eelarve ideid võrdsetel alustel nii linnaruumis, meedias kui ka Volises.
  • Ideede näitus toimub Kaarsillal ja raekoja infokeskuses.
  • Ideede esitajad tutvustavad oma ideid oma kogukonnas ja huvirühmades ka ise.
  • Oktoobri alguses toimub  ka ideid tutvustav avalik üritus, kus ideede autorid tutvustavad oma ideid ja selgitavad, mille poolt nende idee muudab Tartu paremaks. Toimub ka videoülekanne. 

Kaasava eelarve kampaania tegemise hea tava

5. Hääletus

  • Tartu kaasava eelarve rahvahääletus toimub 3.-9. oktoobril 2019. Hääletus algab 3. oktoobril kell 10 ja lõpeb 9. oktoobril kell 18.
  • Rahvahääletusel saab osaleda iga vähemalt 14-aastane isik, kelle elukoht on Eesti rahvastikuregistri andmetel Tartu linnas.
  • Iga rahvahääletusel osalev isik saab hääletada kuni kolme erineva endale meelepärase idee poolt.
  • Hääletada saab
    • elektrooniliselt infosüsteemis Volis, kus tuleb end identifitseerides ID-kaardi või mobiil-IDga.
    • Tartu raekoja infokeskuses (raekoja I korrus) kasutades infotöötaja abi. Esitada tuleb isikut tõendav dokument. Infokeskus on avatud igal hääletuspäeval kell 10-18.

6. Ideede elluviimine

Kaasava eelarve hääletusel võitnud ideed viiakse ellu hääletamisest järgneval eelarveaastal ehk antud juhul 2020. aastal. Idee viib ellu või korraldab selle elluviimise linnavalitsus.

Infot kaasava eelarve ideede elluviimisest.

Viimati muudetud 10.10.2019

Tartu kaasav eelarve

Avaliku raha kasutamine on teema, mille vastu kodanikud alati suurt huvi tunnevad ning ka otsuste tagajärgi kõige selgemini tunnetavad. Selleks et avada kohaliku eelarve kujundamine kodanike osaluseks, on kasutusele võetud kaasav eelarvemenetlus. Kaasava eelarve läbiviimine varieerub riigiti, kuid selle põhimõte on selge ja arusaadav: kohalik volikogu otsustab mingi osa omavalitsuse eelarvest eraldada otsustamiseks kohalikule kogukonnale.

 

Tartu alustas 2013. aastal esimese omavalitsusena kaasava eelarve korraldamist. Kolmel esimesel aastal said tartlased otsustada 140 000 euro üle, 2016. aastal tõstis Tartu linnavolikogu kaasava eelarve summat 150 000 euroni ning 2018. aastal 200 000 euroni.

 

Tartus on kaasava eelarve protsessi kavandades võetud arvesse muu maailma kogemust, eRiigi Akadeemia juhendmaterjali ja paljude huvigruppide arvamusi. 2013. aastal toimunud pilootprojektist saadud õppetunde kasutades planeeriti 2014. aastaks uus mudel, mida täiendati edaspidi veelgi. Kaasav eelarve ongi muutuv ja täienev protsess.

 

Tartu eeskujul võtsid kaasava eelarve kasutusele paljud Eesti linnad ja vallad: Viljandi, Pärnu, Haapsalu, Elva, Kuressaare, Jõgeva, Tõrva, Rapla, Tapa jpt.

 

Kaasavat eelarvet korraldab Tartu linnavalitsuse avalike suhete osakond. Tartut nõustab kaasava eelarve ettevalmistamisel ja läbiviimisel e-Riigi Akadeemia.

 

Loe kaasava eelarve korraldamise soovitusi eRiigi Akadeemia koostatud juhendmaterjalist "Kaasav eelarvemenetlus kohalikes omavalitsustes" (2012).

2019. aasta alguses valmis Rahandusministeeriumis omavalitsustele mõeldud kaasava eelarve juhend. Tutvu juhendiga siin.

 

 

Lisainfo:

avalike suhete osakonna kommunikatsioonijuht

Lilian Lukka 

736 1212, 516 4592 

lilian.lukka@raad.tartu.ee

Viimati muudetud 16.09.2019

Ideede elluviimine

2013

Heli-, valgus-, kino- ja lavatehnikat osteti Laia tänava kultuurikvartalis asuvatele kultuuriasutustele (Tartu Uus teater, Genialistide klubi, Tartu Elektriteater, kogukonnaõu Uus Õu). Idee viidi ellu 2014. aasta jooksul.

2014

  • Madalaks tehti 47 ülekäigukohta, et mugavam oleks liigelda nii jalgratta, lapsevankri kui ka ratastooliga. Idee viidi ellu 2015. aastal.
  • Rajati turvaline kaldapiire Emajõe äärde Kaarsilla ja Võidu silla vahelisele osale. Idee viidi ellu 2015. aastal.

2015

  • Multifunktsionaalse spordi- ja kultuurihalli Arena eskiisprojektid valmisid 2017. aasta alguseks. Täpsemalt loe siit.
  • Elleri kooli istumisala ehitamine Toomemäe nõlvale jäi tegemata, kuna projekt osutus lõpuks tunduvalt kallimaks.

2016

  • Aparaaditehase taskupark avati pidulikult 16. juunil 2017. Taskupargi muudab omapäraseks tema ajalooline taust ja asukoht - endise tehasehoovina oli tegemist tööstusmaastikuga, mis on tänaseks saanud täiesti uue näo. Lisaks erinevatele kõvakatetele on Taskupargis olulisel kohal rohelus - leidub nii murukatet ja teisaldatavaid peenrakaste, hoovi istutatakse viljapuud ning juba on koha leidnud kasvuhoone. Külastajaid ootab palju erinevaid tasapindu istumiseks ja pinksilauad aktiivseks tegevuseks. Väiksemate rõõmuks on Taskupargis liivakastikompleks ja tehislombid.
  • Ajaloolise ratsatalli katuse remont valmis suvel 2017. Rekonstrueerimistööde käigus eemaldatakse olemasolev eterniidist katusekate koos roovidega ning paigaldatakse tsingitud terasplekist kate koos aluskihtidega. Katusetööde käigus asendati pehkinud kandekonstruktsioonid ning remonditi tulemüür, hoone otsafassaadid, eenduvad frontoonid ja telliskarniisid. Katusele ehitati uued tuulutuskorstnad, katuseuugid ja paigaldati vihmaveerennid koos vihmaveetorudega. 1913. aastal valminud hoone on Tartu linnaarhitekti Arved Eichhorni projekti järgi ehitatud tallihooneks – Eestis ja Baltikumis ainuke omalaadne säilinud ehitis. Tartu linnale kuuluvas hoones tegutseb Tartu Ratsakool.
     

2017

  • Liikumisrajad Emajõe kaldal ja Tähtvere dendropargis. 2018. aasta sügiseks tehti Emajõe äärde liikumisrajad ning korrastati dendropargis paiknev kinnikasvanud tiik, mille serva paigaldati ka pingid.
  • Mart Reiniku kooli liikuma kutsuv hoov. Lastekaitsepäeval, 1. juunil avati Mart Reiniku kooli kahe maja vahelisel alal uus avalikku kasutusse jääv spordi- ja mänguväljak. Koolihoovi rajatud väljak pakub sportimisvõimalusi nii korvpalliplatsil kui ka lauatennise välilaudadel. Lisaks on mänguplatsil väiksematele lastele mõeldud kiiged, turnimisatraktsioon ja batuudid. Hoovi uued pinnavormid ja välimööbel loovad õuest paljude võimalustega keskkonna, kus igaüks saab oma mängu ise välja mõelda: saab tasakaalu hoida, hüpata, rippuda, kõõluda, kombineerida teekondi, korraldada võistlusi. Ümber ja üle erinevate elementide on muu hulgas märgitud maha 300 sammu pikkune rada, kus saab liikumise üle arvet pidada ning iseenda ja teistega mõõtu võtta. Kui koolimajade ümber parajasti sõidukeid ei liigu ega pargi, on avar asfaltpind mõeldud ratta-, rula- ja tõukerattasõiduks: platsi servas on künkaid ja hüppamiseks sobivaid kõrgeid servi.

2018

  • Tartu Kesklinna Kooli liikuma kutsuv õueala. Avalikku kasutusse jääv Kesklinna kooli õueala avati 24. septembril 2019. Koolihoovi rajatud väljakul on tartaankattega multispordiala, mis sobib nii võrk- kui ka sulgpalli mängimiseks, eraldi on korvpalli mängimise, täpsusvisete ja kaugushüppealad, Twister ning labürint. Kooli õuealal on veel platvormidega slackline`i rada, treeningkeskus jõuharjutuste tegemiseks ning tõukerataste rambid. Lisaks on nõlvale rajatud  liutorude ja  turnimismuhkudega tartaankattega ala. Uuel mängu- ja spordiväljakul jagub mitmekesist tegevust igas vanuses lastele ja noortele.
  • Annelinna spordiväljaku renoveerimine. Annelinnas, Hansa kooli ja Descartes´i kooli vahelisel alal  avalikku kasutusse jääv spordiväljak 24. septembril 2019. Pallimängude alal rekonstrueeriti asfaltkate, millele paigaldati uus plastkärgkate. Lisaks sai spordiväljak viis välijõuseadet.

Kaasava eelarve senised võiduideed

11.09.2016

Viimati muudetud 30.09.2019

Korduma kippuvad küsimused


K: Kas üks inimene võib esitada mitu ideed?
V: Jah, üks inimene või organisatsioon võib esitada mitu ideed.

K: Kes otsustab, milline idee viiakse ellu?
V: Otsustavad tartlased rahvahääletusel, mis toimub oktoobris. Eelnevalt aga arutatakse ideid teemagruppides, mis koosnevad vastava valdkonna ekspertidest ja ideede esitajatest. Arutelugruppides sõelutakse välja tugevamad ideed, mis lähevad hääletusele. Eesmärk on, et hääletusel oleks hääletajate jaoks hoomatav hulk ideid. Esimese aasta kaasava eelarve kogemus, kus hääletusele jõudis 74 ideed, näitas, et selline vahesõel on vajalik. Alates 2014. aastast on olnud hääletusel 20-25 ideed.

K: Kas on võimalik ka, et mitu ideed viiakse ellu?
V: Kindlasti viiakse ellu vähemalt kaks ideed. Kui võiduideed maksavad vähem, on võimalik, et viiakse ellu ka nimekirjas järgmine idee, mis mahub ülejääva rahasumma sisse.

K: Kas ma saan ideid pakkuda ja neid hääletada, kui ma ei ole ametlikult Tartusse registreeritud, kuigi elan Tartus?
V: Ideid võivad pakkuda kõik, kellele Tartu asjad korda lähevad. Hääletuses saavad osaleda kõik vähemalt 14-aastased isikud (kuni aastani 2018 oli vanusepiiriks 16 eluaastat), kelle elukoht on Eesti rahvastikuregistri andmetel küsitluse väljakuulutamise kuupäeva seisuga Tartu linn. Nii et kui soovite osaleda, jõuate end veel tartlaseks registreerida.

K: Kui meie pakutud idee saab rahastuse, kas peame selle siis ise ellu viima?
V: Kaasava eelarve protsessi saab esitada investeeringute ideid ja nende elluviimise eest vastutab linnavalitsus. Samas võib linnavalitsus idee elluviimise delegeerida ka mõnele teisele organisatsioonile, kellel on vastav oskus olemas. Küll ootaks ideede esitajatelt aktiivset osalust oma idee tutvustamisel.

K: Kas ma saan esitada idee ka siis, kui ma ei tea idee maksumust?
V: Jah, idee esitage ikka, kuigi soovitame eelnevalt proovida ligikaudset maksumust hinnata. Kui teie idee maksumus on märkimisväärselt kõrgem kui kaasavasse eelarvesse esitatavate ühe idee ülempiir, siis võib idee arutluse alt välja jääda. Võimalik on ka variant, et eksperdid soovitavad idee mahtu vähendada, nt soovitud teelõiku lühendada või panna 20 pingi asemel 15 (see on illustreeriv näide).

K: Mis on investeering?
V: Investeering on kasu saamise eesmärgil tehtud pikaajaline kapitalimahutus (allikas: Vikipeedia). Kasu võib selles kontekstis olla ka emotsionaalset laadi, nt mingi kunstiline objekt, mis rikastab linnaruumi. Investeering on seotud mingite kindlate objektidega.

K: Kas võib esitada ka ürituste ideid?
V: Ürituste ideid sai pakkuda 2014. aastal, kuid pärast põhjalikku analüüsi otsustati, et need jäetakse edaspidi siiski kõrvale. Leidsime, et see põhjustab korraldajate ebavõrdset kohtlemist, sest teisi kultuuriprojekte rahastatakse kordades väiksemate summadega kui on kaasava eelarve summa. Samuti ei saa head ja kvaliteetset üritust korraldada nii lühikese ajaga (rahastus selgub ju alles oktoobris).

K: Kas on võimalik ideedega tutvuda ka enne hääletust?
V: Ideed on kõik avalikud ja nendega saab tutvuda kogu protsessi vältel. Hääletusele minevaid ideid tutvustame koostöös idee esitajatega kindlasti põhjalikumalt.

K: Kuidas toimub hääletamine?
V: Hääletamine toimub elektroonilisena ID-kaardi või mobiil-ID abil. Lisaks on linna infokeskuses (raekoda, I korrus) võimalus hääletamiseks ka neile, kes ise kodus hääletada ei saa või ei taha. 

K: Miks ei ole lisaks veebihääletusele planeeritud erinevatesse linnaosadesse hääletuspunkte?
V: Linnavalitsuse infokeskuses on meie töötajad, arvutid ja vajalikud ruumid juba olemas ja seetõttu on lihtne seal kaasava eelarve hääletust korraldada. Linnaosades hääletamise korraldamiseks on vaja lisaressursse - töötajaid, lisaarvuteid, ruume, mis tähendab päris suuri kulusid. Me ei pea mõistlikuks teha kaasava eelarve projekti korraldamiseks ebamõistlikult suuri kulutusi. Jagatav rahasumma ja selle jagamise kulud peaksid olema mõistlikus proportsioonis. Liiatigi on Tartu linn piisavalt väike ja hääletuperiood küllalt pikk, et jõuda raekojas ära käia.

K: Kellest koosnevad arutelugrupid?
V: Arutelugruppides on nii ideede esitajad kui ka oma ala eksperdid. Eksperdiks võib olla linnavalitsuse valdkonna spetsialist kui ka asjatundjad väljastpoolt. Arutelugrupid kutsutakse kokku siis, kui on selgunud, millised ideed on sellel aastal esitatud. 

K: Mis saab neist ideedest, mis kaasava eelarve rahastust ei saa?
V: Ülejäänud ideed on heaks täiendavaks infoallikaks linnavalitsusele selle kohta, millised on linlaste soovid ja prioriteedid. Kasvõi selles mõttes on hääletusest osavõtt väga oluline, et väljendada oma tahet ja soove. Paljud esimeste aastate ettepanekutest on ka juba linnavalitsuse tööplaanides või lausa tehtud. Mõne asja tegemiseks andiski inspiratsiooni kaasava eelarve protsess, mõne puhul saadi sellest tuge juurde. Nii rajati 2014. aastal Maaülikooli ja Supilinna vaheline kergliiklustee, mis sai alguse kaasava eelarvest. Kindlasti avaldas mõju ka kaasavasse eelarvesse tehtud kolm ettepanekut Anne kanali tualeti rajamise kohta - 2014. a suplushooaja alguseks sai seegi tehtud. 2015. aastal ehitati ka Jaamamõisa linnaossa mänguväljak ja korrastati Pauluse kalmistul asuv Vabadussõjas langenute mälestusväljak. Selliseid näiteid on veel ja veel.

Viimati muudetud 17.09.2019

Igal aastal üksikisiku tulumaksu ja muid linnale makstavaid makse makstes ei mõtle kodanik tavaliselt Tartu linna eelarvele ja selle koostamise protsessile. Ometi on just linnaeelarve see dokument, mille kaudu saab linlane teada, kuidas tema maksuraha kasutatakse.

Järgnevalt selgitame eelarve kujunemise käiku ja kodanike võimalusi selles protsessis osaleda. Läbimõeldud ja targalt koostatud eelarve on linna eduka toimimise alus, mis annab lõpptulemusena tunda igale tartlasele. Küsimustest-vastusest saab põgusalt teada ka muudest linna rahandust puudutavatest teemadest.

 

Sagedamini esitatavad küsimused

 

Mis on eelarve?

Eelarve on kindla perioodi (üldjuhul aasta) tulude ja kulude plaan. Eelarves on kirjas kõik plaanitavad tegevused ja nendeks kavandatavad rahasummad. Kui tulud on kuludest suuremad, siis öeldakse, et eelarve on ülejäägis. Kui tulud on kuludest väiksemad, siis on eelarve defitsiidis. Tulude ja kulude võrdsuse korral on eelarve tasakaalus.

 

Miks koostavad omavalitsused eelarvet?

Eelarve aitab konkreetseid tegevusi planeerida ja rahaliselt piiritleda. Linnaeelarve kinnitab volikogu ja valitsus peab vastavalt eelarve piires tegutsema, sest kõik tegevused on koos nendeks määratud summaga eelarves kirjas.  Eelarve aitab otsustada, millistesse valdkondadesse kui palju raha suunata, ning hallata omavalitsuse rahavoogusid. Eelarve aitab ka tuvastada ebaratsionaalseid kulutusi, kohanduda kiirelt ümbritseva finantskeskkonnaga (majanduskriisi saabudes suutis Tartu oma võimalused kiirelt ja adekvaatselt ümber hinnata ning vältida finantsprobleeme) ning saavutada soovitud finantseesmärke.

 

Kust tulevad linna tulud?

Suurima osa linna tuludest moodustavad maksutulud, millest lõviosa moodustab üksikisiku tulumaks. Teise suure tulugrupi moodustavad saadud toetused – siia kuuluvad nii riigieelarvest eraldatud summad kui projektide läbiviimiseks rahastajatelt saadud toetused. Lisaks teenib linn tulu veel mitmesuguste teenuste (nt tulud kultuuri- ja sotsiaalasutuste tasulistelt teenustelt; teistelt valdadelt, kus elavad lapsed käivad Tartus koolis või lasteaias; riigilõivutoimingutelt) ning varade müügist ja linnale kuuluvate pindade väljaüürimisest.

 

Milline on linnaeelarve ülesehitus?

Eelarve ülesehitus on määratud "Kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduses" ning Tartu Linnavolikogu 11.10.2012 määruses.
Eelarve koosneb 6 osast:
1.    põhitegevuse tulud
2.    põhitegevuse kulud
3.    investeerimistegevuse tulud
4.    investeerimistegevuse kulud
5.    finantseerimistegevus
6.    likviidsete varade muutus
Põhitegevuse all mõeldakse linna igapäevast tegevust. Need on tavapärased kulutused linna kohustuste täitmiseks – näiteks haridusasutuste ülalpidamine nõuab umbes poole maksutuludest. Suuremad summad kuluvad veel ka sotsiaal- ja kultuurivaldkonnale.
Põhitegevuse tulud on eelkõige linnale laekuvad maksud, mis võimaldavad nende kulutuste tegemist.
Investeerimistegevusest saadavad tulud on näiteks – maa ja varade müük, erinevad toetused, mis saadakse teatud projektide elluviimiseks.
Investeerimiskulud on seotud konkreetsete objektidega, nt uue koolimaja või muu hoone ehitus, tänavate rekonstrueerimine jms.
Finantseerimistegevus hõlmab olemasolevate laenude tasumist ning uute võtmist.
Likviidsete varade muutuse eelarveosa näitab linna rahareservi muutust: kui palju on aasta jooksul muutunud linna rahaline seis  ja kui suur on rahajääk eelarveaasta lõpuks.

 

Millised on linnavalitsuse ja -volikogu seadusjärgsed kohustused seoses eelarve koostamisega?

Linnavalitsus esitab volikogule kinnitamiseks eelarve eelnõu koos seletuskirjaga hiljemalt üks kuu enne eelarveaasta algust. Volikogu võtab eelarve vastu enne uue eelarveaasta algust. Eelarveaasta jooksul võib linnavolikogu eelarvet muuta lisaeelarve(te) vastu võtmisega.

 

Milline on eelarve menetlemise ajakava?

Eelarve koostamise ajakava kinnitatakse iga aasta 23. juuniks.
Iga allasutuse juht (koolid, lasteaiad jm asutused) koostab oma asutuse eelarve ning esitab selle struktuuriüksuse juhile (LV osakondade juhid), kes koostab struktuuriüksuse koondeelarve. Näiteks haridusosakonna juhataja koostab kogu haldusala (sh koolid, lasteaiad) koondeelarve ning esitab selle rahandusosakonnale. Haldusala koondeelarve esitamise tähtaeg on septembri keskel (täpne kuupäev otsustatakse igal aastal eelarve koostamise ajakava kinnitamisel).
Rahandusosakond valmistab ette linna kui terviku esialgse eelarve eelnõu 1. oktoobriks. Seejärel toimub eelnõu menetlemine, mille käigus peetakse läbirääkimisi struktuuriüksuste juhtide, linnavalitsuse liikmete ja rahandusosakonna vahel.
Hiljemalt 18. novembriks esitab linnavalitsus eelarve eelnõu linnavolikogule esimeseks lugemiseks. Eelarve eelnõud arutab linnavolikogu vähemalt kahel lugemisel ja võtab selle vastu hiljemalt enne uue eelarveaasta algust.
Eelarve aruteludega kaasnevad tavaliselt teravad poliitilised vaidlused, mille käigus püütakse jõuda kõiki osapooli rahuldavate kompromissideni.

 

Miks algab eelarveaasta aasta alguses?

Eestis ühtib eelarveaasta periood kalendriaastaga, aga see ei pea niimoodi olema. Näiteks USAs algab eelarveaasta 1. oktoobril ja lõpeb 30. septembril.

 

Mis juhtub, kui tegelikud kulud või tulud on oodatust suuremad või väiksemad?

Kui selgub näiteks, et esialgselt eelarves planeeritud summad osutuvad ebatäpseteks (näiteks laekub tulusid planeeritust rohkem või vähem), siis saab ja tulebki eelarvet muuta. Eelarveaasta jooksul võib eelarvet muuta lisaeelarvega. Linnavalitsus koostab lisaeelarve eelnõu ja esitab selle volikogule kinnitamiseks.

 

Milline roll linnaeelarve kujunemises on linna arengukaval?

Arengukava on eelarve koostamise aluseks - seal on välja toodud prioriteedid, millest eelarve koostamisel juhindutakse. Arengukava on selline dokument, kus kõige laiemalt väljenduvad linlaste soovid ja tahe, sest see koostatakse tihedas koostöös erinevate huvigruppidega. Erinevatel aruteludel saavad oma ettepanekuid esitada kõik linlased.

 

Mida kujutab endast kaasav eelarve?

Kaasav eelarve tähendab, et üks osa linnaeelarvest jäetakse otseselt tartlaste otsustada. Tartus on see summa 150 000 eurot, mis on umbes üks protsent linna investeeringute eelarvest. Selle summa kasutamiseks saavad ideid esitada kõik linlased ning parema idee hääletusel võivad osaleda kõik vähemalt 16-aastased tartlased.
Kaasava eelarve eesmärgiks on tuua tartlased kokku ühiselt tegutsema ning teha teoks mõni vahva idee või investeering, mis valmistaks rõõmu võimalikult paljudele linnaelanikele. Lisaks saavad selle protsessi kaudu linlased aimu ka eelarve koostamise põhimõtetest ja keerulisest kompromisside kunstist olukorras, kus kõigeks soovituks ei jätku raha.

 

Kuidas saab tavakodanik lisaks kaasavale eelarvele kaasa rääkida eelarve koostamisel?

Tartu linna juhtimine on avatud ja kodanikel on kindlasti võimalik suhelda ka linnavolinike, linnavalitsuse liikmete ning ametnikega kogu aeg. See annab ka võimaluse oma ideede ja ettepanekute tegemiseks jooksvalt ning heade ja teostatavate ettepanekutega tuleb ikka arvestada ja võimalusel leiavad need ka tee eelarvearuteludesse. Ka arengukavade arutelude kaudu jõuavad linnakodanike mõtted eelarvesse.

 

Millised varad on Tartu linnal?

Tartu linnal on põhivarasid ligi 260 miljoni euro väärtuses, millest enamuse moodustavad hooned ja rajatised (nt koolid, lasteaiad jmt). Aktsiaid ja osalusi on linnal üle 30 miljoni euro.

 

Kas linnal on võlgu ja kui palju on Tartu linnal võimalik laenu võtta?

Tartu linnal on laenu 59 miljonit eurot. See moodustab linna põhitegevuse tuludest 47%. Lubatud laenukohustuste maksimaalseks määraks on lihtsustatult 60% põhitegevuse tuludest (kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse kohaselt).

 

Kas linn saab kehtestada kohalikke makse ja kui saab, siis millised maksud on Tartu kehtestanud?

Kohalike maksude seaduse alusel saab omavalitsus kehtestada järgmiseid makse: reklaamimaks, teede ja tänavate sulgemise maks, mootorsõidukimaks, loomapidamismaks, lõbustusmaks ja parkimistasu. Tartu linnas on kehtestatud 3 kohalikku maksu: reklaamimaks, teede ja tänavate sulgemise maks ja parkimistasu.

 

 

Foto: Juhan Voolaid
Foto: Juhan Voolaid

Viimati muudetud 04.09.2019

Kaasava eelarve statistikat

  Esitatud ideede arv Ideede arv hääletusel Hääletajate arv* Häälte arv**
2013 158 74 2645 (3,3%) 2645
2014 92 25 1938 (2,4%) 4029
2015 57 24 3772 (4,7%) 6929
2016 87 25 4178 (5,2%) 8211
2017 56 20 4635 (5,8%) 9090
2018 57 25 5291 (6,6%) 10 318
2019 78 25 7312 (9,3%) 15 510

* - Sulgudes on toodud protsent, kui suur on hääletusel osalenud tartlaste arv kõigist hääleõiguslikest tartlastest.

  • 2013-2017 oli hääleõiguslike tartlaste arv u 80 000 (16 aasta vanused ja vanemad tartlased).
  • Alates 2018. aastast on arvestatud ka endise Tähtvere valla elanikega ning protsendi arvutamiseks kasutati aasta alguse hääletusõiguslike elanike arvu 80 400.
  • Alates 2019. aastast langetati hääletajate vanusepiiri 14.  eluaastani. Samas vähenes 2019. aasta alguse seisuga elanike arv seoses uue rahvastikuregistri seaduse kehtima hakkamisega, millega kaotasid omavalitsuse täpsusega elukohaandmed kehtivuse. Seega oli 2019. aasta kaasava eelarve hääletuse ajal hääleõiguslikke tartlasi u 79 000.

** - Alates 2014. aastast oli kõigil hääletajatel kuni 3 häält. Keskmiselt kasutatakse ühel hääletusel 2 häält.

 

Vaata veel

Täpsem statistika kaasava eelarve kohta aastatel 2013-2019

Viimati muudetud 20.10.2019

Tartu kaasava eelarve logo autor on Ahto Sooaru Mikser Creative Studiost.

Logo on inspireeritud urbanistlikust linnakeskkonnast ja demokraatliku ühiskonna ühest oluliseimast kodanike kaasamise protsessist - hääletamisest. Lisaks sümboliseerib logo läbipaistvust ning arvamuste ja ideede küllasust.

Logod allalaadimiseks:

 

jpg

png

 

 

Viimati muudetud 14.09.2017

Kiirlingid